Novosibirsk esimene päev

Räägiks ka ära mis juhtus Novosibirskis.
Nagu plaanitud jõudsime kohale pool 8 hommikul. Mina jälle magamata ja parajalt väsinuna. Andrei, kes oli meie Novosibirski kontakt tuli meile lausa vagunisse vastu (müstiline vana, mingite suvaliste pärast nagu meie olime nägi ta päris palju vaeva). Viis meid hotelli ilusti ja leppisime kokku, et ta on kahe tunni pärast tagasi. Hotelli nimi oli Ujutkaja, hotell ise oli täitsa normaalne ja äsja avatud, kuigi pigem oli ta külalistemaja või hostel mitte hotell. Hommikusöök söödud, jube lahustuv kohv joodud sai veidikene ringi vaadatud seal. Interneeduse järgi küsides öeldi, et see on besplatno ja anna aga tuld. Anti ka lipik kus olid nii ruuteri admin parool!! kui ka wifi võti. Peale ip aadressi sealt midagi enamat ma ei saanud ja nett hakkas tööle alles pühapäeval. Lubatud ajast veidikene hiljem oli ka Andrei kohal ja ütles, et teeme linnas väikese tuuri ja lähme sööma ja tuiame niisama sutsu.

Novosibirski puhul oli ka kohe näha, et tegu on juba suurlinnaga (elanike arva 1,5-1,6 milkut). Tänavad laiad, kesklinnas keskmine kiirus juba 80-90 kanti, jne. Maad neil seal on ikka kõvasti käes, et laiutada, kui kõnniteid on siis need on üldjuhul meie omadega võrreldes ikka korralikult laiad. Tegime päris suure tiiru kesklinnas ja nägime päris huvitavaid hooneid.

Kesklinnas on neil suur ooperiteater millel on kuppel peal, originaalis oli mõeldud nii, et seal oleks siis suur saal ja läbi kupli näeb tähti, toolid sõidavad seinte äärde ära relsside peal ja tekib suur plats. Kahjuks oli ooperiteater kinni ja sinna sisse seda grandioosset ehitust kaema ei saanud minna. Lenini kujud on neil ka igalpool täitsa alles:). Nägime ka ära fotonäituse Novosibirski ajaloost. Mis võibolla meie jaoks on natukene harjumatu on see, et nii Kemerovo kui Novosibirski ajalugu on tegelikult suht lühike (100-150 aastat ainult) ja vanalinnad nö näevad välja umbes sellised nagu meil kopli, kalamaja jne ehitused (stiil on umbes selline).

Novosibirsk asub siis jõe Ob mõlemal kaldal ja üheks suureks vaatamisväärsuseks on ka kunagi tsaari ajal ehitatud raudteesild.Päris massiivne oli teine ikkagi ja nagu aru sain siis kogu konstrui oli poltidega kokku keeratud. Originaalsillast oli muidugi alles ainult üks osa mis siis eraldi kõrvale tõstetud vaatamiseks. Üle Obi jõe teisele kaldale viib ka auto sild, mis nii mõnedki ajad tagasi oli pontoonsild hoopis veel ja vahel võis tänu järjekordadele teisel pool silda samas linnas käimine tähendada tervet tööpäeva (kuna kui laevad tahtsid läbi sõita siis tõmmati sild laiali ja liiklus oli nö ühepidine ainult, et üks suund korraga). Sild nähtud sai ära käidud ka Akademgorokis, mida nimetatakse Siberi Silicon Valley-ks. See on eraldi linnaosa kuhu on siis kogutud kõige helgemad pead. Põhimõtteliselt on tegu nö ülikoolilinnakuga suures mastaabis. Igasugu fakulteete ja muud värki on seal kõvasti ja sinna ei saa õppima/elama/töötama mitte just igaüks.
Kahjuks oli laupäeval Andrei aeg veidikene limiteeritud ja enamus asju sai nö auto tagaistmelt nähtud ja pildistatud. Liiklus sealkandis on ka suht sama nagu Kemerovos, suhteliselt pohhuistlik ja kaootiline.

Vaatamisväärsused nähtud, kohvitamas käidud viidi meid tagasi hotelli ja meile pidi tulema teine võõrustaja õhtuse kultuuriprogrammi ajaks, keegi kodanik Volodja, kes meid viib klubisse nimega Pradajashjaja Sabaka (Hulkuv Koer). Volodja oligi üks hetk kohal ja sõitsime taksoga kesklinna. Hulkuvat Koera võiks võrrelda meil Von Kraahliga. Natukene väiksem aga stiil on sama, seal toimuvad igasugu alternatiivsed üritused. Sisustus oli ka umbes samasugune. Laupäeval toimus seal mingisugune festival (kohalikud noored esitasid mingeid laule, tegid muusikat jne). Istusime lauda ja Volodja hakkas kohe orgunnima, et tellime sööki ja teeme kerge napsi. Noh, mis seals ikka. Polnud küll plaanis väga kõvasti viina visata aga külalislahkuse on külalislahkus ja väga vastu vaielda pole ilus. Mõned hetked hiljem jõudis ka kohale ajalehe fotograaf, miskit päris kuum tibi:D. Pole paha, kui tsiteerida klassikuid. See selleks. Tellisime söögid ja joogid ära ja hakkasime erinevaid muusikapalu kuulama ja sai räägitud igasugu teemadel nii Volodja kui ka fotograafitibiga. Lõpus andis see 3h und kokku päeva peale ikka korralikult läbi ja kontserdi lõpus tegelesin sellega, et mitte magama jääda ja, et oleks midagi järgmine päev mäletada sellest üritusest. Maksatreeningust oli õnneks siiski kasu ja seal ära ei kukkunud kuigi jubedalt kallati peale küll koguaeg. Üritus lõppes vist umbes poole 10 ajal kui fotograaf meid hotelli viskas. Seda ma väga ei mäleta kuidas ma hotellituppa jõudsin aga hommikul ma oma voodis igatahes ärkasin.