Teine päev Novosibirskis ja lahkumine

Niinii..
Ega teine päev väga esimesest ei erinenudki. Hommikul oli kergelt raske olla, no magamata öö, vähene uni andsid tunda. Käisime sõime oma hommikusöögi ära (võtsime seekord praetud muna ja pannkookide asemel pelmeenid) ja läksime tiksusime oma toas edasi. Väsimus oli ikka korralik. Mingi hetk õnnestus meil mõlemil ka magama jääda kenasti. Magasime vist mingi kaheni päeval ja siis otsustasime kargu alla ajada ja linna jalutada. Internetti ka polnud ja otsustasime minna sinna KFC-sse kohvi jooma (äkki pakuvad ikka kohvi ka mitte seda lurri mida siin muidu juuakse). Kanatiibadest oli ausaltöeldes seedimine segamini ja üsna valus :D Nagu korralik chilli laks, et kui ikka hommikul pelleris urukoeri välja lastes valus pole siis polnud õige chilli. No oli küll üsna chilli.

Heakene küll, ärme süveneme minu seedekulgla probleemidesse, see teema läheb üsna rõvedaks ja väga kiirelt.
Tõmbasime siis linnapoole jälle jalgsi minema. Plaan oli raudteemuuseum ka ära näha aga seda meil leida ei õnnestunud. KFC-s kohv joodud (jube lurr oli), internetti oodatud ja õrnalt ka surfatud telefoniga otsustasime leida seda muuseumi. Olgu kohe ära öeldud, et jalad olid selleks päevaks seisus kus nad tahtsid soojaks käimist, üsna valusaks lähevad jalalihased kui pole harjunud nii kõvasti kõmpima. Plaan oli aus. Otsime üles selle raudteemuuseumi. Jalutasime mööda Obi äärt ja jalutasime. Peale tundi jalutamist oli pilt selge, et ei ole seal suunas mingit muuseumi (see on tegelikult linnast väljas omajagu). Kuna kell oli juba 4 või 5 otsustasime teha pausi ja süüa midagi.Ostsime ka Novosibirski kaardi. Käisime ühe metroopeatuse juures olevas Noški i Vilki kiirtoidu kohas. Selline korralik staloovaja aga õlut müüsid. Saime ka müüja käest vastu päid ja jalgu korra kui võtsime mingid õlled kandiku pealt. (siis meile tehti rangel toonil selgeks kuidas asjad ikkagi tegelikult käivad).

Keha kinnitatud otsustasime minna sõitma metrooga, teisel pool Obi oli tore peatus nagu študenskaja. Hea küll, kuna see oli tegemata Novosibirskis siis kappasime metroo peale.Päris huvitav oli metrooga üle jõe sõita (mitte jõe alt). Kõmaki kohal ja hakkasime ringi töllama. Pidime kuskile platsile välja jõudma. Sinna ka jõudsime, plošad Marksa ehk siis Marksi väljak (neid väljakuid on seal dohuija (Marksid, Leninid, jne).

Kurk hakkas jälle kuivama... käisime läbi ka kohaliku GUM-i, see oli ikka ehe.. peale ehitamist vast mingitel 70ndatel vms polnud seal remonti tehtud. Kruta... toidupoodi aga seal polnud, seal kõrval oli kala pood kus olid lausa kalad akvaariumis ujumas, nagu umbes meil Rimis vahepeal olid. Vaatlesime kala valikut ja leidsime, et kuivatatud kalmaar on väga õige mõtte. Haarasime sealt seda 150 grammi kaasa ja läksime putkasse õlut nõutama. Õlu käes istusime kuskile GUMi ja mis iganes ärihoone vahele maha ja hakkasime elu nautima jälle.

Meie seniseks lemmikõlleks on Sibirsikie Korona Solotistoje, üsna mõnus hele õlu, 4,0 volli ja selline korralik karastusjook. Sobib iga ilmaga :D

Istusime ja nautisime seal elu.. mingi hetk vaatasime, et savi.. lähme hotelli poole tagasi. Käiks poes ära ja võtaks midagi veel ligi. Hea küll, metroosse ja kaks peatust ning kodukant oligi jälle käega katsuda. Läksime kuskile supermarketisse (neid siin  nii meeletult pole nagu meil, pigem on väiksemad poekesed), mis tundus olema vähe rikkama kontingendi sfääris kuna seal oli isegi neiu kes su asjad kotti pakkis. Haarasime sealt veel head ja paremat kaasa ja otsustasime vaikselt hakata hotellis tähistama minu juubelit. Vahepeal õnnestus mul ka väikene unetunnike teha ja nii see kell 12 sai. Mingisugusel hetkel sai õllepoiss jälle otsa ja läksin rüüstama Oktjaabrski rõnoki juures olevat putkad, et sealt õllekest nõutada. Noh.. eks me käisime kokku seal ikka päris mitu tiiru. Magama saime kohaliku aja järgi umbes kell 4 vist.

Nii need päevakesed seal möödusid.

Hommikusöök oli jälle ilusti planeeritud kella 10ks, et saaks suts magada ja asju pakkida enne äraminekut. Praetud muna ja pannkoogid sisse vohmitud läksime vaikselt asju pakkima (lahti on ju lihtne pakkida.. kurat kokku pakkida on jälle jupp tegemist). Ladusime asjad kottidese nagu puud riita ja asutasime vaikselt teele endeid. Kuna taaskord oli selline +25 kraadi päev siis oli see paras piin jalutada raske seljakotiga, selg märg ja kurk kuivab (ja ei .. õlut jooma ei hakanud). Läksime võtsime vee putkast ja jalutasime järgmise trammipeatuse poole. Ära tulles uurisime kohaliku postkontori jälgi ja seletuse järgi pidi see seal samas ümber nurga olema. No huli ta oli.. me ei leidnudki lõpuks üles seda. Niipalju siis kaartidest kodumaale.. kergelt piinlik hakkab juba.

Läksime aga trammi peale (kuna tõesti ei viitsinud seda paari kilti täis killavooriga jalutada; mu seljakott on ikka korralikult manti täis ja kaalub kõva 30 kilo või isegi peale).
Konduktorid on meie vastu ikka lahked olnud. Pilet maksab 13 rubleikinit nägu, meie saime nö loa sõita 10 rubla nägu (piletit ei antud küll aga siiski, kontrolle seal eraldi pole).

Peatus enne autobussijaama oli korralik ummik. DPS oli seal reguleerimas seda hullumaja (minu arust nad väga head tööd just ei teinud ja tekkis küsimus, et kas miilitsakoolis õpetatakse seda saua keerutama ka eraldi kursusel). Ühesõnaga ühel hetkel seisime meie keset ristmikku ja ei saanud ei edasi ega tagasi. Trammijuhist proua oli ikka päris korralikult leilis ja DPSi mees kes lähim oli ei jäänud ilma korralikust meelepaha valingust. Vend sai nagu tuppa sittunud kass ja kaks korda, üldse ei hoitud tagasi. Tädi polnud kopika eestki suupeale kukkunud, see "õrn pahameel" tähendast umbes 5 minutit erinevaid karvaseid ja muid loomi, DPSi vanal tõmbas ikka näo kipra korralikult aga asus toimetama vaikselt, et me seal läbi saaksime. Seal ristmikul istusime mingi 15 minutit enne kui minema saime.

Nagu ma eelnevalt kirjutasin siis autobussijaam on Novosibirskis väga imelik.. mingi suvaline koht kus on mingid bussid. Soe suvi käes ostsime bussipiletid Kemerovosse (vahemaa vast 250 km aga sõidu pikkus 5h). Piletitele küsiti nimesid ka ja noh.. häälduse järgi sai minust piletil Ojula ja Markost Perala. Tšuvaki bljät, normalnõje dve Estonskie patsanõ.

Bussi oodates nentisime fakti, et 12:30 ei ole mitte väljumise aeg vaid aeg millal ta jõuab kohale, et inimesi peale võtta. Hea küll.. buss kohal ja üritame pakke ära anda. Selgub väike tõsiasi, et meil pagasi pileteid ostetud ei ole..(no mismõttes, kas neid peab ka eraldi ostma?) aga bussijuht lahendab selle mure 170 või siis 150 rubla eest. Hea küll.. saime vist isegi odavamalt kui ametlikult oleks pidanud maksma. Bussi maha ja sõit võis alata. Sellest juba järgmises seerias :)

Peaks ära mainima, et meil on Markoga suhteliselt raske siin.. koguaeg ajab vihale.. fakt, et vene naised on ilusad ja eriti siin on täiesti tõsi (ma juba teadsin seda enne tegelikult aga Marko mitte). Käi kurat koguaeg kael kõveras ringi ja vahi naisi. Üsna mitu tk võiks siis kaasa võtta ja koju tuua ja poleks üldse paha. Õnneks oleme olnud mõlemad korralikud ja rumalusi pole teinud, samas mida aeg edasi seda rohkem tekib vajadus ja soov.