Firenze Praha eskpress /

Hommik oli unine nagu ikka.. raske oli tõusta. Ajasin kargu alla ja läksin kohvikusse kohvi jooma. Hommikusöögi jätsime võtmata kuna see maksis 8 euri ja selle eest poleks midagi eriti saanud ka. Kohvi ja paar hädist saiakest.
Hea küll.. asjad pakitud, arve makstud asusime minekule. Firenze..... Jõudsime sinna kohale ja tiirutasime tiba autoga mööda kesklinna, et otsida parkimiskohta. Mida polnud seda polnud. Lõpuks panime auto kuskile parkimismajja ära ja asusime MacDonaldsi poole vutt vutt teele. Ja nagu ikka.. sain ma oodatada god-damn 20 minutit, kuna see pedepoiss seal leti all tegi kõike muud kui teenindas. Nägi välja ja käitus nagu korralik Liibanoni-Itaalia segu homopoiss. Jobu raisk. Teised olid selleks ajaks ammu söönud ja joonud kuniks sain oma söögi kätte. Kuna sellel hommikul olin juba korralikult turris ja pissed siis oli see vend tõsiselt tigedaks tegev. Minu ees oli kaks inimest ja nende teenindamiseks kulus 20 minutit, sain söögi lõpuks kätte.. ja liitusin Zajebal tänava poistega. Hea küll ... juustupursk söödud asusime intrnetti otsima. K-l oli vaja tööd teha. No sellega läks ikka kõvasti aega ja tulemus oli suhteliselt 0 lähedane. Ei mingit töötavat interneedust

Kuna ma olin sellest Itaaliast nii tülgastunud (ja ka teised õnneks) siis mõtlesime, et pohh, tõmbame udu. Prahasse oli 1300 km, otsustasime, et sõidame mööda Toscana maakonna kauneid külavaheteid ringi ja liigume piiri poole. Ei saa kurta.. loodus oli ilus, vaated kenad (näiteks vaade Toscana järvele). Vaikselt aga järjekindlalt liikusime Praha poole. Bolonjas üritasime ka poodelda aga ainus lahti olev suurem keskus oli kohalik K-Rautakesko moodi asi kuhu me ka lolli näoga sisse trampisime ja söögipoolist otsima hakkasime. Kuskil külapoes käisime ka ära, mis juhuslikult lahti oli. Kuna oli mingi riiklik püha keset padu esmaspäeva siis olid kõik kohad kinni (eestlase jaoks täiesti ennekuulmatu asi). Parmesani juust jäigi ostma kuna see oli sellise hinnaga seal, et anna kannatust. Hea küll.. veereme edasi. Õhtuks jõudsime läbi Sloveenia, Austriasse. Piiri ääres oli ilusti mägine ja superb vaated. Mii laiki,  others did to. Eriti lahedad olid kirikud ja erinevad majad kuskil mägede otsas. Sloveenias oli meil üks Volkswagen Golf ka kaaslaseks kellega sai kiirteel kõvasti vajutada ja tempot teha, peale Austria piiri kadus ta ära. Risti ette ta ei löönud, sõita oskas ka aga kuna tal oli kiirem auto siis pidin strateegiliselt koguaeg kaks sammu ette mõtlema, et ta mul tuules või kohe ees oleks. Seis jäi suht viiki, kumbki eest ära ei saanud ja väga maha ka ei jäänud.

Jõudsime Austriasse ja arutasime, et jube tore, et Sveitši kaudu ei läinud, hoidsime 40 eurot teemaksu kokku kuna Austria vinjett kehtis täitsa veel. Wrong! Üle piiri sõites saime kiirteele ja seal oli tolli putka kus tädi ütles, et kõik on tore.. ja jube hea, et teil kiirtee vinjet on aga see siin on era kiirtee ja köhige pappi. 8 eurot nagu näuhti. Peale selle saime ka Austrias veel politseiga sebida. Tehti üleüldine kiirtee maksumärkide kontroll ja lisaks uuriti veel passe ka. Väga kaua õnneks ei läinud, kogu stau oli 10 minutit. Edasi liikusime Saksamaa poole. Plaan oli Müncheni kaudu minna. Tegime paar kohvi ja energiajoogi peatust kuna kell oli juba päris hiline ja olin terve päeva puldis olnud (jah mu sõbrad, sõitsin kogu selle reisi ja tol päeval-ööl sõitsin Prahani välja otse!).

Saksa jõudes oli hea, kiirteed olid suht tühjad ja võis rahulikult sõita.. väga meeletult kihutada ei viitsinud kuna olin juba suhteliselt väsinud ka ja vajasin päris mitmeid pause, et üleval püsida ja mitte kokku kukkuda. Üritasime Müncheni külje all ka ööbimist leida aga tulutult. Kellele ei sobinud ja kellele oli liiga kallis ja otsustasime, et pohh, olen sinnani sõitnud, pole see mõned sajad veel peale sõita ja Prahas hommikul vaatame kuhu maabume.

Hääkene küll.. kiirteed pidi jälle tuld.. enamus teid oli tühi ja sai omas tempos minna anda. Tšehhi tuli varsti, piir ületatud, auto tangitud, kohvi tangitud, energiajooki tangitud vajutasin parempoolse pedaali jälle põhja. Ilm oli küll kehv tämid udule ja tugevale vihmasajule aga polnud hullu. Hommikul kella 4jaks olime Prahas. 1300 km roolis oli seljataga. Olin täitsa rahul aga sigaväsinud.

Tekkis järgmine mure, kust kurat sa leiad ööbimise kell 4 hommikul Prahas. Panime aga Urve tanki ja asusime huvipunkte otsima.
Muideks.. hommikune udune Praha vanalinna osa on väga ilus, ma täiega nautisin. Tiirutasime seal ikka süngelt umbes 5-6 tiiru ja mujal ka aga ei miskit. Kas oli kinni, täis, jne .

Olime umbes kella 7 ajal juba lootust kaotamas (kuna enamustes kohtades oleks saanud toa küll aga kella 14:00 alates. Me olime terve öö sõitnud ja idee sellest, et on vaja kella kaheni päeval üleval olla ei erutanud meid üldse).

Lõpuks naeratas meile õnn ja leidsime 8 km kaugusel kesklinnast kena tupiktänava lõpust ühe villa, kus oli vabu tube ja hind mõistlik. Ütleme nii, et sel ajal kui teised käisid hotellides,motellides, jne tube uurimas magasin mina umbes 5 minuti kaupa autos kuna ei jaksanud enam üleval olla.

Villa oli väga ilus (19 sajandil ehitatud) ja hommikusöök oli super. Meile tehti eraldi täiesti omletti juustu ja singiga ning pakuti head ja paremat. Puhusin ka omanikust tädiga tiba juttu ja uurisin kaua see koht on toiminud ja mis seal varem oli. Hotellina oli seda villat peetud viimased 18 aastat, enne seda oli see kellegi elamine olnud
Kõht täis söödud otsustasime, et lähme magama ära, aitab küll. Tegelikult uinusin umbes 10 ajal lõpuks.