Veneetsia / Venice

Veneetsia.. city of dreams. Okei.. Öösel sai telgid püsti pandud ja veini maitstud. Hommik väga ilus polnud aga kaks pudelit veini pole ka just kerge aperatiivi lonksu joomine. Heakene küll. Hommikul 10 ajal sai ikka kark alla läbi häda. Dušš, kammimine ja k*semine. Edasi ootas meid väike jalutuskäik sadamasse. Jalad selga ja minema. Natukene uurimist ja laevapiletid ostetud. Jäime laeva ootama, kes sõi jäätist, kes jõi kohvi ja kes vahtis niisama. Meie "pargas" tuli ette ja säädsime ennast ülale dekile sisse. Järgnes tunniajane sõit Veneetsia poole. Terve see lomp oli igasugu laevukesi täis, pahemal ja paremal, paate ja laevu nagu seeni peale sügist vihma. Hakkasid paistma ka kohalikud erinevad ehitised. Päris kenakesed. Maabusime lõpuks Veneetsias San Marco sadamas (oli vist). Astusime maha ja kohe sadamas oli ulme mäsu. Neegrid pakkusid oma kaupu müügiks, inimesed rändasid sihitult ja sihipäraselt, ühesõnaga päris korralik paabel. Esmane segadus üle vaadatud hakkasime ringi tatsama ja söögikohta otsima. Kuna kere oli hele ja hommikusöök oli söömata siis asusime otsima meelepärast kohta kus keha kinnitada ja meeli turgutada lahjemat sorti alkoholiga. Lõpuks leidsime mingi Luigi pleisi (mis iganes see nimi võis olla tegelikult). Istusime maha ja vaatasime menüüd. Hinnad nagu ikka, krõbedad. Heakene küll, see tundus enamvähem üks soodsamatest sealpool Aleuute.Võtsin ligi pizza, õlle ja kohvi ja vee. Kogu see koht tundus selline paras tohuvapohu ja asjadega läks omajagu aega. Vahepeal suhtlesin telefonitsi AKS-i teise ekipaažiga, kes oli lähenemas Veneetsiale järgmisel päeval. Kuna startisime päevase vahega ja nemad olid ära käinud vahepeal Horvaatias Trogiris (olen ise käinud seal korduvalt ja soovitan) chillimas siis oli neil plaan läheneda läbi Bosnia ka Veneetsiale. Lõpuks saime oma söögid kätte ja saime asuda sööma. Söögikorra lõpus küsisin siis arvet ja peale mõningast viivitamist see ka toodi. Käsitsi kirjutatud arve. Lahe, polegi sellist näinud varem. Tundub, et Eesti varimajandus pole Itaalia omaga võrreldav. Seal käib ikka päris kõvasti mustalt see värk kohvikutes. Heakene küll, hommikusöök neljale maksis 65 eurot. Kõhu sai enamvähem täis, pead küll mitte aga noh, see polnud ka eesmärk.


Keha kinnitatud läksime uurima seda kuulsat Veneetsiat. Julged nagu me oleme, kaarti me endale ei soetanud. Milleks? Julged ei kasuta kaarti vaid orienteeruvad niisama. Jutud sellest, et Veneetsia haiseb ja on räpane ei vasta enam tõele. Kuuldavasti olevat Itaalia valitsus kõvasti raha investeerinud ja seadusi muutnud, et Veneetsia saaks puhtamaks ja see on ka õnnestunud. Vesi ei haise, paistab isegi kohati läbi.
Hääkene küll, meie nelik hakkas on trampimisega pihta. Mulle Veneetsia täitsa meeldib. Päris ilusad majad, kanalid, sillad, sadamad, turud, kaid. Kaks päeva sisutaks seal täitsa ilusti ära kui oleks kaart ja nimekiri vaatamisväärsustega, mida meil ei olnud, seega piirdusime ühe päevaga. Kuna väljas oli üle 30 kraadi sooja siis oli veetarve per skafander päris korralik. Käisime ära ka tasuta muuseumis, kus oli mingi kristlik ikoon tehtud üllatusmunadest vms munadest. Päris kift oli. Keegi Vene või Ukraina vms kunstnik oli autor.


Kuskil peaväljakul olles tekkis minul natukene klaustrofoobia või inimeste foobia. Lihtsalt sinna oli nii palju inimesi kokku tulnud, et see mõjus kuidagi rõhuvalt. Aga tuvid olid lahedad. Mis mind imestama pani oli see, et tuvi sitta ei olnudki kuskil näha, kas oli kohalik omavalitsus neile piisavalt maksnud, et nad ei situks igale poole või olid neile lihtsalt punnid ette löödud. Pilte sai kõvasti klõpsitud, vaated kenad. Vahepeal sattusime vähe vaiksematele tänavatele ja seal oli mõnus. Vaikus ja rahu.


Uurisime huvi pärast palju gondliga sõit maksab, kuna olime mõelnud, et selle võiks ära teha. Hinda kuuldes väga enam isu ei olnud. 80 eurot nelja peale ei tundunud eriti atraktiivne enam. See gondli teema on päris pull, see kuidas seda liigutatakse edasi mööda vett nõuab head skilli. See pole üldse lihtne töö. Õnneks/kahjuks me tour de Venetot ei saanud tehtud. Kahju küll aga mis teha, rahast hakkas kahju. Olime juba pool päeva ringi jalutanud ja jalad väsisid ära, mõtlesime, et läheks teeks paar õlut kuskil. Leidsime lõpuks ühe kai peal ühe putka-baari. Ehk müük toimus putkast ja said kai ääres toolidel varjus istuda. Enne seda üritasime kuskile ka kuskile nooblimasse kohta maha istuda aga kui kelner kuulis, et me ainult juua tahame siis kupatati meid kui kõlbmatuid kliente kus kurat sealt. Enda kaotus, meie oleks paar õlut ikka käivet teinud+mõned veinid. Õnneks oli joint kuhu maha istusime odavam ka. Kuukasime õlut ja veini ja vaatlesime kuidas laevad mööduvad. Kai ääres seisis ka kellegi suur luksusjaht. Abramovitši Belorusi väikevend nö. Polnud üldse paha laevuke. Mingil hetkel möödus meist ka paar kruiisilaeva, milledel olid ees ja taga pukserid kuna ilma nendeta oleks asi nutune kui laevad välja ei pööra või midagi näpust läheb. Selline korralik suur kruiisilaev teeb parajalt puhta töö poole Veneetsiaga ilma probleemita.


Trimpasime seal rahulikult õlut ja saatsin paar sõnumit töökaaslasele ning tundsin A-st natukene puudust. Veneetsia oli koht kuhu oleks tahtnud temaga tulla. Vahetasime paar rida sõnumi teel ja avaldasin arvamust, et kui eile arvasin, et Itaalia sakib siis täna tänu Veneetsiale on asi parem. Mulle Veneetsia juba meeldib, kuigi ta on ilgelt kallis. Kodumaal vist lausa sadas ja päikest polnud.


Õlled ja veinid joodud otsustasime edasi trampida kuna plaan oli õhtul alles ära minna. Haarasime kuskilt poest ka natukene karastusjooki ja trampisime edasi. Umbkaudu 8 ajal jõudsime oma sadamasse tagasi ja otsustasime natukene einestada. Käisime läbi jälle paar kai peal olevat restot ja üritasime leida enamvähem rahakotile sobivat. Lõpuks maandusime kuskile puupüsti täis olevasse "kohalikku" restorani, kus töötajad olid kõik asiaadid. Mis seal imelikku, eks ole Poolas käidud ka Vietnami kööki nautimas. Õnneks töngati ka ikka natukene inglist ja saime oma tallanahad (pitsad) tellitud. Väike õlu ja söök ning päev õhtusse saadetud. Jäi veel paadikest oodata, et ööbimiskohta seilata. Aega oli ja töllasime niisama ringi, sihitult. Paat kohal ja paati ning ööbimiskohta. Kuna kell oli parajalt palju siis sai enamvähem varsti ka põhku poetud.


Räägiks ära lõpetuseks ka sealse neegrite teema. Seal tundus olema nelja tüüpi neegreid. Ühed neegrid müüsid käekotte (kõikidel olid täpselt ühesugused kotid müügiks, juu siis oli Hiinast konteineriga toodud ), teised neegrid müüsid päikeseprille (samamoodi, identne valik), kolmandad neegrid müüsid limapalle ja neljandad neegrid tundusid olema ülevaatajad või ülemused. Limapalli meeste päevategevus oli küll eriti nüri. Võtad pallikese kotist välja ja päev otsa loobid seda vastu maas olevat paberit ja üritad seda müüa. No puhake jalga mehed, nii seda äri ei tehta. Minge käige korra Egiptuses ära ja õppige müügimehe ametit. Neid tšurbanne jagus igatahes igale poole. Korra tekkis Markoga mõte, et teeks kotijooksu kotimüüjatele aga õnneks jäi see ainult idee tasandile kuna neid musti oli seal ikka päris omajagu. Õnneks nende seltskond väga häiriv polnud ja väga pealetükkivad nad ka polnud. Kuigi jah.. järgmisel päeval Jesolo rannas olles avastades, et mingi samasugune nõgi jalutab ringi ja pakub kotte müüa siis tekkis küll mõte, et WTF, mees mõtle, kurat müü külma õlut ja sa oled rikas aga sina tohlem üritad 35-ses palavuses kellelegi käekotti pähe määrida. Durak bljat. Päikeseprillide meeste ärist saan ma veel aru aga naiste käekotid rannas? Blin.
Põhi lause meestel oli esimese asjana, et:"Half price!". Like what is the full price then? Mehed, õppige tänaval äritsema.

--------------------------------------
Po angliskomu:)


Venice, city of dreams. Okay... we put our tents up in the night and after some "wine tasting" morning wasn´t very bright. Two bottles of wine leaves you some interesting feelings for the morning. Alrighty.. i got up about 10 o´clock. Shower, coffee and to the harbour. Some investigations and we had our tickets to the boat. We waited for a while for the ship arrive, who was drinking coffee, who was eating ice cream, who was just looking around. Our "ferry" came to the port and we parked our asses to the upper deck and away we sailed. Trip lasted for an hour. The "pool" was full of every sorts of water vehicles, boats, ships, boat look-a-likes and other stuff, what ever was floting or supposed to be floating was on that "pool". After a while the local buildings started to appear on the horizon. Nice.. Venice. Finally We landed on San Marco port in Venice (i think it was San Marco or something similar :) ). We stepped down and it was a mess there. A lot of people who where doing god knows what and heading god knows where. Like a market place in Kairo. Black people were offering their goods, some people were a littlebit confused, some confident and they wondering around. After adjusting with the crowds we started to find a place where we could eat, breakfast was our goal. Because our stomaches were empty and people are not able to think clearly with out eating it was vital to have some food and maybe some light aclohol also (beer, wine, etc). We sat down in one place and checked the menu, prices like always, expensive, but cheaper then other places where we made the price check. I had some pizza, beer, coffe and water, others had also pizza and some lasagne plus some drinks. Meanwhile i talked with a colleague over the phone, who was also wondering in europe with hes family. They were also closing on Venice on the next day. They spent couple of days in Croatia, city called Trogir (i recommend it, i´ve been there twice and for vacation this place is above all in Croatia). They were visitin BOsnia at the moment. Nice, someday i will go there also:). Finally we got our food and we were happy. After eating our meals i asked for a bill. Cool, something like that i haven`t seen before, a handwritten bill, nice! Everything put together was 65 euros.. god damn, not cheap, but what do you do in countrys like this? You pay what they ask:D.
After breakfast we went to investigate and wonder around the famous Venice, brave like we are, we didn´t buy a map and hoped that our inner GPS systems are working. It did! :). I´ve heard storys about that Venice is smelling bad and there is lot`s of junk floating around in canals, but today it´s not true anymore. The Italian goverment has invested lots of money to make the sewerage systems to work and changed some laws also. In the old days everyone was throwing their carbage in to the canals, but today it`s forbidden by the law and it works actually. Water is ok now and clear almost.


Alrighty, our fabulous four started to trip around and sight seeing. I kinda like Venice, nice houses, canals, brigdes, ports, market places, quays. It would take 2 days to see everything if you have a list of sight seeings with you, we didn´t and we walked and wondered around it in one day. It was over 30 degrees outside and full sun and our liquid requirement was high. We went to a free museum to see a Christian icon, which was made from surprise eggs or something like that, the author was an Ukrainan artist or something like that.
Somewhere on the main square i had a claustrobhobic moment or humanofobic moment. The square was so crowded that it felt somehow oppressively. But the pigeons where cool, there were hundreds of them. One thing that made me wonder a littlebit, was that there were no pigeon dirt.. funny, usually they deliver lots of nasty things. We discussed this issue and result was that a) the goverment payd the pigeons a decent sum of money for not shitting everywhere or b)the goverement used somekind of plugs to close the pigeons asses.
Square was quite impressive and old churches and towers and everythings else was overwhelming. Like a japanese tourist.. click click click with the allmighty Nikon and away we went from there, to find smaller streets and bridges. It was enjoyable quiet and peaceful around the corner where there were no toursist and no people (people and tourist are not the same thing:)).
At first we had an idea that when we are in Venice we have to use the famous gondola boat for a spinout, but after hearing the price the glamour and romantic of that idea went away. 80 euros is a littlebit too much for that. The condola drivers are actually quite skilly people, driving with one of those requires mcuh skill and it´s not that easy as it seems at first. After a half day of trampling around Venice our legs were tired and we decided to find a place where we could have some beer and wine. We found a kiosk type joint from where people could buy beverages and food and there were tables on the quay where you could sit and enjoy the sea. Next to the joint was a luxury yach standing on the quay, little brohter of Abramovich´es Belorus. At some point a big cruise ship was passing us, in the front and back it had towing ships. It so because the towing ships are steering the big ship, but if it would run by it´s own and something goes wrong then the result would be bye bye Venice, ships this size can make a lot of damage. Also the big ships can`t turn in such small canals by them selves.


We were chilling and drinking beer and enjoying our selves, i sent couple of messages to colleagues and missed A. Venice was the place what we have talked about and i wanted her to see it with her own eyes and share the emotion. We changed couple of messages and i expressed my opinion, that yesterday i thought that Italy sucks, but today because of Venice it´s not sucking anymore. It´s beautiful, but a littlebit expensive to visit on the high season.
After beer was sinking in and the mood was rising we decided to trample some more, our plan was to leave in the late evening. About 8 in the evening we arrived to our port and decided to eat something. Again, price checking game and we found a suitable place where we could sit and eat. Never the less.. i´ve been in Poland many years ago and ate in the Vietnamise restaurant, here was an Italian restaurant with Asian workers. New times. Fourtanetely they were speaking english also and we ordered pizzas and beers and wine. After the meal we had to wait for the boat to take us back to Point Sabbiani. We had some time to harness and saw also Venice in the evening. The boar came and we got back to our camping site. Because the day was quite long we went to sleep almost right away.



Õlled ja veinid joodud otsustasime edasi trampida kuna plaan oli õhtul alles ära minna. Haarasime kuskilt poest ka natukene karastusjooki ja trampisime edasi. Umbkaudu 8 ajal jõudsime oma sadamasse tagasi ja otsustasime natukene einestada. Käisime läbi jälle paar kai peal olevat restot ja üritasime leida enamvähem rahakotile sobivat. Lõpuks maandusime kuskile puupüsti täis olevasse "kohalikku" restorani, kus töötajad olid kõik asiaadid. Mis seal imelikku, eks ole Poolas käidud ka Vietnami kööki nautimas. Õnneks töngati ka ikka natukene inglist ja saime oma tallanahad (pitsad) tellitud. Väike õlu ja söök ning päev õhtusse saadetud. Jäi veel paadikest oodata, et ööbimiskohta seilata. Aega oli ja töllasime niisama ringi, sihitult. Paat kohal ja paati ning ööbimiskohta. Kuna kell oli parajalt palju siis sai enamvähem varsti ka põhku poetud.


I have to explain about the black people issue. There seemed to be 4 types of black businessmen. First type was selling ladys handbags (every dealer had the same 4-5 types of bags, i think that it was ordered with a container from China). Second type of businessmen were selling sunglasses, third type of blacks were selling slime balls, their job was the "interesting" one. From day to day they were throwing the slime ball and showing how it works.. geee.. boring, boring boring. Fourth type of businessmen were the bosses, they were sitting on the edges and taking care of the looking over the working class job. I´ve been to Egipt few years ago and there you can see and feel how business is made, those guys were a joke compared to Egyptian salesmen. Their main slogan was half price and that was it. Then, what is the full price? Those 4 types of businessmen were respresented everywhere. We had an idea with Marko that we should try to make a "bag run", but fourtanetely it stayd as an idea.  On the next day we were sunbathing in Jesolo beach and suddenly same type of handbag sellers were there.. like whatta F. Handbags, beach, +35 degrees, you must be crazy to try to sell something like that there. Go to the next store and buy some cold beer and sell it on the beach, you would be a wealthy man soon, but handbags.. come on. Other dudes were selling sunglasses, that i can understand.